Fotograafia valgus

Kuidas tekib digitaalpilt

Sõltumata kaamera tüübist on foto salvestamiseks vajalikud komponendid ja etapid on sarnased. Läbiobjektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis vahemälu kaudu salvestab pildi teatud suurusega ja formaadis mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WIFI ühendust, saate digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või salvestada sinna pilte. Vaatame neid kõiki lähemalt. Hetkel jätan objektiivi kirjelduse vahele, sest pühendan sellele täiesti eraldi peatüki.

Sensor

Pildi sensor on ränikiipi, millel on valgustundlikud ruudukujulised punktikesed (pikslid). Iga piksel muudab talle langeva valguse heleduse elektriliseks signaaliks. Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi fotosensoreid:

• CCD (Charge-Coupled Device)
• CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductor)

Põhimõtteliselt töötavad need sarnaselt. Erinevus seisneb info salvestamise viisis.

CCD

CCD sensorit nimetatakse laengsidestusseadiseks. See tähendab seda, et ränikiibil olevad pikslid loetakse ühekaupa ning see muudab kogu protsessi aeglaseks. Iseenesest on tegemist analoogsignaaliga, mis muudetakse digitaalsele kujule.

CMOS

CMOS sensorit nimetatakse komplementaarne metalloksiid-pooljuht. Antud sensor võimaldab salvestada infot palju täpsemini ja tänu sellele on ka parem kvaliteet. Kui CCD elemendid töötasid pidevalt, siis CMOS elemendid töötavad ainult ümberlülitamise meetodil.

 Mida suurem on sensor, seda parem on pildi kvaliteet.

Sensorite suurused on jagatud kolmeks:

• täiskaader (36×24mm)
• poolkaader (24×18mm)
• 4/3 (17×13mm)

Aluseks on võetud ajaloost tuntud 35mm filmi kaader. See tähendab, et täiskaader (tähis FX) on sellele võimalikult ligilähedane – näiteks Nikon 3Dx on suurusega 35,9×24mm sensor. Poolkaader sensorid on umbes poole väiksemad ja tähistatakse APS-H (28,7×19 mm Canon), APS-C (23,6×15,7 mm Nikon; 22,2×14,8 mm Canon).  Nii täis- kui poolkaader sensorid on 3:2.

Kuna miljonite reklaamimine võib olla eksitav, siis hakkab tasapisi tekkima sensorite uus kvaliteedi näitaja – pikslite arv ruutsentimeetril. Näiteks 43 MP/cm² (pixel density).

Protsessor

Digikaamera protsessori ülesandeks on sensori poolt saadud pilti töödelda ja salvestada vahemällu. Suuremad tootjad on loonud endale oma protsessorid:

• DIGIC – Canon
• EXPEED – Nikon
• PRIME – Pentax
• BIONZ – Sony

Mälukaart

• Compact Flash (CF)
• xD Picture
• Memory Stick (MS)
• Smart Media (SM)
• Secure Digital (SD)
• Microdrive (MD)
• Multi Media Card (MMC)

Pildiformaadid

JPEG ja .RAW

Objektiivide ehitus

Fookuskaugus

Fookuskaugus (focal length) määrab ära kui suur on objektiivi suurendusaste. Selle määrab ära optilise kese kaugus sensorist ning seda mõõdetakse millimeetrites (mm).

Reeglina on mm kenasti objektiivi peal kirjas. Näiteks 18-55mm, 50mm jne.

NB! Mida väiksem on avaarv, seda suurem on ava!

Erinevad objektiivide tüübid

• fiksobjektiivid – fiksobjektiivid on kindla fookuskaugusega. Näiteks: 14, 28, 50, 85, 200 mm. Reeglina on need parema optilise kvaliteediga ja ka kallimad. Kuna fookuskaugus on fikseeritud, siis suumimiseks pead ennast objektile lähemale või kaugemale viima.
  Sobib hästi portreefotodeks.
• suumobjektiivid – siia kuuluvad objektiivid, mille fookuskaugust saab muuta. Näiteks: 24-70, 70-200, 100-400 mm). See annab fotograafile võimaluse teha erineva suumiga fotosid.
  Algajale soovitatakse just esimeseks suumobjektiiviks valida normaalsuum 24-70, 24-85 või 24-105 mm. Vältida tuleks odavaid suure vahemikuga suumobjektiive. Näiteks 70-500, 28-300mm jne.
  • teleobjektiivid – siia alla kuuluvad eriti suure fookuskaugusega objektiivid. Reeglina on need kallid ja rasked ning eeldavad väga paksu rahakotti. Need võimaldavad pildistatavad objektid tuua väga lähedale. Neid kasutavad näiteks loodus- ja spordifotograafid.
    
• lainurkobjektiivid – lainurkobjektiivid võimaldavad teha pilte lühiksele vahemaalt, mahutades kaadrisse väga laia ala. Eriti suure nurga pildistamist võimaldavad kalasilmobjektiivid. Lainurkobjektiivid moonutavad pilte.
  
  spetsiaalobjektiivid – siia gruppi kuuluvad objektiivid mis mujale ei sobi. Ja samas kõige põnevamad. Näiteks eelpool mainitud kalasilm-objektiiv, makro-objektiiv, tilt-shift-objektiiv,
  • makro–objektiivid – makro-objektiivid võimaldavad teha lähivõtteid mõnekümne cm kauguselt. Kasutades vaherõngaid või lisaläätsi saab teha veelgi lähemalt. Valmistatakse fookuskaugustega 50 kuni 200mm. Eesmärk on salvestada kujutisi sensorile elussuurusena.
    
  • tily-shift-objektiivid – tegemist on objektiiviga, mis moonutab nii tugevasti foto perpektiivi, et jääb tunne, et fotol on tegemist mänguasjadega.
    
    Tegemist on objektiiviga, millel on sõltumatu nihutus- ja kallutussüsteem. Nened kaudu saab eraldi muuta nii perspektiivi- kui ka teravussügavust.
    
• KIT-objektiivid – kit-objektiiviks nimetatakse tavaliselt kaameraga kaasa tulevaid odavaid ja keskpärase kvaliteediga objektiive. Kui vähegi raha on, tasub kaaluda nendest loobumist ja võtta natuke kallim ja kvaliteetsem objektiiv.