Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a.
Etapid:
1. Eesmärkide seadmine (Objective setting) – määratakse selle faasi ehk korduse eesmärgid, piirangud protsessis, tulemused, juhtimisplaan, võimalikud riskid ning alternatiivsed strateegiad lähtudes riskidest.
2. Riskide hindamine ja maandamine (Risk assessment and reduction) – iga leitud riski jaoks tehakse analüüs, võetakse midagi ette riskide maandamiseks (nt risk, et nõudmised pole adekvaatsed: tehakse prototüüp)
3. Arendus ja valideerimine (Development and validation) – valitakse arendusmudel, mis lähtub hinnatud riskidest (mudel peab olema selline, mis riske vähendada aitab). Nt kui kasutajaliides on suurim risk, siis võib aidata prototüüpide tegemine.
4. Planeerimine (Planning) – projekt vaadatakse üle ja tehakse otsus, kas jätkata järgmisel kordusel, kui otsustatakse jätkata, tehakse järgmise faasi jaoks plaan.
Joonisel 3 on kujutatud üks näide spiraalmudelist. Tegelik arendusprotsess võib varieeruda nii iteratsioonide arvu kui ka tegevuste paigutuse osas.
Joonised:
Spiraalse mudeli plussid:
- Jäikus: Spiraalne mudel on paindlik, võimaldades arendusprotsessi kohandada muutuvate klientide nõuete või projektide muutustega.
- Varajane viga avastamine ja parandamine: Tänu mitmekordsele arendusetappide läbimisele saab vigu ja defekte avastada ja parandada varajastes etappides, mis aitab vältida tõsiseid probleeme.
- Riskipõhine lähenemine: Spiraalne mudel keskendub riskide analüüsile ja juhtimisele, võimaldades tuvastada potentsiaalseid probleeme ja välja töötada strateegiad nende minimeerimiseks.
- Järkjärguline nõuete spetsifitseerimine: Kuna mudel on jaotatud mitmeks iteratsiooniks, saab nõudeid täpsustada ja täiendada protsessi käigus, mis aitab saada täpsemat ettekujutust lõpptootest.
- Innovatsioonide rakendamine: Spiraalne mudel julgustab uute ideede ja tehnoloogiate uurimist, kuna igal iteratsioonil saab teha muudatusi ja täiustusi arendusprotsessis.
Spiraalse mudeli puudused:
- Protsesside keerukus: Kuna spiraalne mudel sisaldab mitmeid iteratsioone ja arendusetappe, võib projekti juhtimine muutuda keeruliseks ja nõuda suuri ressursse.
- Vajadus individuaalsete ekspertide järele: Spiraalse mudeli edukaks rakendamiseks on vaja kogenud spetsialiste, kes suudavad adekvaatselt hinnata riske ja teha põhjendatud otsuseid.
- Kõrged ja pikad tähtajad: Iteratsioonid mudeli kohaselt võivad aja ja ressursside kasvu tõttu muutuda eriti pikaks ja kulukaks, eriti kui projekt tuleb kiiresti või piiratud eelarvega lõpule viia.
- Ebapiisav formaliseerimine: Spiraalne mudel ei paku selgeid protseduurireegleid iga etapi jaoks, mis võib viia ebaselgusele äritegevuse ja meeskonna vahel ning arendusprotsessi ebapiisava struktureerimiseni.
- Risk ebapiisava katvuse suhtes: Spiraalne mudel võib jätta kõrvale kõik projektiga seotud aspektid, eriti kui riske ei hinnata korralikult algfaasis. See võib põhjustada probleeme lõpptootes.